Ühel õhtul ütles isa, et ta kavatseb mulle maailmaruumi näidata. Sest tema meelest olen ma selle jaoks nüüd juba piisavalt vana.
“Kus see asub?” küsisin ma.
“Oh, natuke maad minna,” vastas ta ja võttis seljast vereplekilise valge hambaarstikitli.
“Pange end korralikult riidesse,” ütles ema. “Õhtul on juba üpris vilu.”
“Kas maailmaruumis on väga külm?” tahtsin ma teada.
“263 kraadi miinust,” vastas isa. Ta pani pähe musta bareti, tõmbas selga nahkjope ja jalga kõrged pruunid saapad.
Mina sikutasin oma sokkidele peale veel teise paari. Ema kallistas meid, kui minekule asusime.
“Ärge väga hilja peale jääge,” sõnas ta.
Väikesel Ulfil on meile nii mõndagi jutustada: sellest, kuidas ta isaga maailmaruumi avastas, emaga indiaanlasi mängis ja sõbrale vanaisa aitas otsida. Ulfi lugudes on vallatust ja huumorit, soojust ja südamlikkust.
Tuntud Rootsi lastekirjaniku Ulf Starki kogumik sisaldab üheksat jutustust, neist esimest, "Maailmaruumi vaatamas" saate lugeda SIIT. Raamatu on tõlkinud Allar Sooneste ja Ülle Kiivet.
 |
| Ulf Stark. Photo © Caroline Andersson |
No comments:
Post a Comment