Ottoline läheb kooli

Septembris lähevad lapsed kooli. Sel sügisel teevad sama väike Ottoline ja tema truu karvane sõber härra Monroe – nad asuvad õppima Teistmoodi Talentide Kooli. Kuid Ottoline on mures — vahest tal polegi erilist talenti. Härra Munroe muretseb pigem kurja kummituse pärast, kes väidetavalt öösiti kooli koridorides ringi liigub. Kas Ottoline avastab oma varjatud ande ja kas neil kahel õnnestub kummituse saladus paljastada?

Chris Riddell on tunnustatud Inglise lasteraamatute autor ja illustraator. Ottoline’i raamatud on toonud talle hulga autasusid, sealhulgas Nestlé Kuldmedali. 

Autori eelmise raamatu “Ottoline ja Kollane Kass” kohta kirjutab Blogistaja nõnda: "Raamatus peitunud loo lihtsus oli kätketud niivõrd põnevasse ja kaunisse vormi, et see haaras mind, kui absoluutselt mitte selle raamatu adressaati, täielikult endasse. Kõik viimse detailini lihvitud illustratsioonid täiendasid teksti imehästi. Mingi hetk tekkis tunne, et tahaks raamatu ära süüa. See tundus kuidagi nii peen ja õhuline ja maitsev…"

Head nautimist!

Amelia väike unistus

Amelia astus elutuppa, kus isa oma lemmiktugitoolis lehte luges. 
“Issi,” ütles tüdruk, “ma mõtlesin . . .” Isa ohkas. Kui Amelia mõtlema hakkas, ei tähendanud see harilikult head. Amelia jätkas: “Kas me võiksime endale koera võtta? Me viiksime teda parki jalutama ja ta magaks minu toas ja ajaks kollid minema.”

Amelia ihkab endale kangesti koera. Kui isa keeldub talle koera ostmast, ei anna tüdruk järele ja palub ilmvõimatut – kotkast ja hobust, elevanti ja vaala. Mida fantastilisemaks muutuvad tüdruku soovid, seda enam hakkab isale tunduma, et väike kutsikas võib olla päris tore. Rohkete fantaasiarikaste illustratsioonidega raamat on tõeline maius pisikestele raamatusõpradele.

Tim Bowley on Inglismaalt pärit kirjanik ja jutuvestja, kes on viimased kakskümmend aastat mööda maailma rännanud ja rahvajutte vestnud. André Neves on armastatud ja tunnustatud lasteraamatute illustraator Brasiiliast.

"See raamat on näide sellest, kui lühidalt saab teha imehead kirjandust . . . Pigem pika luuletuse kui proosatekstina mõjuv tekst on lapsele ette lugemiseks ideaalne . . . Hea lasteraamat on muidugi selline, mis annab midagi ka täiskasvanutele, ja "AMELIA SOOVIB KOERA" ongi selline," kirjutab Anna-Magdaleena Kangro Eesti Ekspressis.

Häid suviseid lugemiselamusi!

Lugu poisist ja müstilisest elevandist

Kui Baltese linnakese turuväljakule kerkib ennustaja telk, teab orvuks jäänud Peter Augustus, mida ta peab küsima. Kas ta õde on veel elus? Kuidas ta tüdruku üles leiab?

Ennustaja salapärasest vastusest – Elevant! Elevant viib su kohale! – saavad alguse sündmused, mis on nii erakordsed ja ilmvõimatud, et Peter ei julge neid uskudagi. Kuid see kõik on tõsi. See on lugu võimatu uskumisest ja erakordse tõeks saamisest.

Loo autor, armastatud lastekirjanik Kate DiCamillo räägib raamatu kohta nõnda: "Ma soovisin, ma vajasin, ma ihkasin kirjutada lugu armastusest ja võlukunstist. Peter, Adele, mustkunstnik ja elevant – kõik need tegelased sündisid sellest igatsusest. Ma loodan, et sina, lugeja, leiad siit armastust ja võlukunsti."

Mais valis Eesti Lastekirjanduse Keskus MUSTKUNSTNIKU ELEVANDI  Kuu raamatuks. "Kate DiCamillo ei karda lastega rääkida suurtel filosoofilistel teemadel, nagu oma koha leidmine, sõpruse ja armastuse olulisuses elus, imedesse uskumise tähtsus ja igaühe vajadus olla tunnustatud," kirjutab lastekirjanduse uurija Jaanika Palm. "Kevadel, mil loodus tärkab ja kõik ümberringi on värske ja uus, tahaks isegi imesid uskuda ja nende täideminekut loota. Kate DiCamillo "Mustkunstniku elevant" taastab usu, et kõik on võimalik, ja annab hingele tuge, kui seletamatu kurbus võimust võtma kipub."

"Kuigi teemad, millega raamat tegeleb, ei ole lihtsad – vaestus, üksindus, parandamatud vigastused, kodutus – on räägib autor neist siira lihtsuse ja igasuguse valepaatoseta. Ning tunne, mis pärast lugemist püsima jääb, on rõõm ja lootus. Peteri ja elevendi lugu õpetab meile, et tuleb uskuda võimatusse, tuleb julgeda uskuda ja tuleb julgeda mõelda, öelda, või teha asju, mida õigeks pead. Imed on võimalikud ja ka kõige mustemal lool võib olla õnnelik lõpp. Ja veel – lühikesevõitu loo lahutamatuks osaks on Yoko Tanaka musthallid veidi müstilised illustratsioonid, mis sobituvad muinasjutu tooni ja õhustiku ning autori lakoonilise, luulelise ja täpse stiiliga.  See kummastav-kummaline muinasjutt, mõistlugu, allegooria või ükskõik kuidas seda nimetada, sobib kenasti ühte ritta lastekirjanduse klassikutega nagu “Väike prints” ja “Karupoeg Puhh”, raamatutega, mis saavad osaks sinust ja pakuvad igal lugemisel midagi uut."
-Sash Uusjärv, EESTI EKSPRESS 

"Öeldakse küll, et raamatu üle ei tohi kaane järgi otsustada, aga alati ei pea see paika. Kate DiCamillo "Mustkunstniku elevant" oli täpselt nii maagiline ja mõistatuslik lugu nagu ma ootasin ja lootsin . . . Ja kui ma saaksin raamatu sisse minna, siis süütaksin ma õhtul Baltese linnakeses laternaid ning vaataksin, kuidas lumi tantsiskledes taevast alla langeb." 
- RAAMATULAEGAS 


Kate DiCamillo sulest on eesti keeles seni ilmunud kolm auhinnatud teost – LUGU HIIREST NIMEGA DESPEREAUX, KÕIK WINN-DIXIE PÄRAST ja TIIGER VIRGUB.

Kena pühadeaega, armsad lugejad! Sära ja rõõmu ja rahu uude aastasse!

Keegi sinu moodi

Musta huumori ja groteskimeistri Roald Dahli lugudes on panused kõrged – mängus on vara, tütre käsi, oma nahk. Naine kasutab külmunud tallekintsu mõrvarelvana ja pakub uurijatele õhtusöögiks lambapraadi. Mehe nahk läheb kõrgelt hinda, kui selgub, et tätoveering sellel on kuulsalt maalikunstnikult. Veinigurmaan paneb mängu oma tütre tõestamaks, et keegi ei suuda tema hinnalise veini päritolu ära arvata.
Need viisteist lühijuttu – rahutukstegevad ja õudustäratavad, hõrgud ja nauditavad – on suurepärane õhtune lugemine, kuid olgem ettevaatlikud: kui juba kord lugema hakata, ei saa enam raamatut käest panna.
Tõlkinud Epp Aareleid.

Uus noorteraamat – Markus Zusaki "SÕNUMITOOJA"

Ed Kennedy on noor taksojuht, haletsusväärne kaardimängija, saamatu romantik, kes on lootusetult armunud oma töökaaslasse ja sõpra Audreysse. Ed elab koos kohvisõltlasest koera Uksevalvuriga, tema elu kulgeb tavapärast igavat rada. Ent ühel päeval satub ta tahtmatult pangaröövi tunnistajaks ja ajab sama tahtmatult selle ka nurja. Aga just see käivitab ettenägematu sündmusterea – Ed saab oma esimese mängukaardi . . . Noormees läheb mänguga kaasa, temast saab sõnumikandja, kel tuleb järgemööda lahendada müstilisi ülesandeid, kuni jääb üksainus küsimus – kes on selle missiooni taga?
     “Sõnumitooja”on mõistatuslik teekond, milles on rusikaid, naeru ja armastust. Tõlkinud Epp Aareleid.

Markus Zusak in noor Austraalia kirjanik, kelle loomingust on 2009. aastal eesti lugejani jõudnud Michael L. Printz Honor Book tiitli omandanud ning Paabeli Torni tõlkeauhinnaga pärjatud romaan “Raamatuvaras”.

Vastukajad raamatule “Raamatuvaras”

“Ma ei ole nõus ilma selle raamatuta elama . . . Kõik klapib, kõik on paigas: omapärane, kaunis ja julm-poeetiline stiil, elavad ja inimlikud karakterid, pingestatud süzee . . . See raamat on mind teinud kuidagi paremaks inimeseks.” –Aidi Vallik, Eesti Päevaleht

“Kas teeksin liiga Zusakile, kui võrdlaksin teda Tammsaarega, või Tammsaarele, kui võrdleksin teda Zusakiga. Aga mingi hingus, mingi maadligi tõmbav raskus, mingi sügavus, mingi siirus on neis sarnane.” –Mari Klein, Lugu

Lemony Snicket hoiatab

Armas lugeja! 

Enne kui te selle raamatu käest heidate ja sellest võimalikult kaugele eemale jooksete, peaksite te teadma selle põhjust. See on ainus raamat, mis kirjeldab peensusteni Baudelaire’i laste armetuid päevi Heimlichi Haiglas, mis teeb sellest ühe koletuma raamatu maailmas. 
   Maailmas on palju meeldivaid asju, millest lugeda, ent selles raamatus ei leidu neist ühtegi. Selle raamatu lehekülgedelt leiate sääraseid rusuvaid üksikasju nagu kahtlustav poodnik, mittevajalik operatsioon, väljuhääldisüsteem, narkoos, südamekujulised õhupallid ja jahmatavad uudised tulekahju kohta. On selge, et seesugustest asjadest te lugeda ei soovi. 
   Olen andnud tõotuse seda lugu uurida ja see täpselt kirja panna, nii et ma tean hästi, et tegemist on raamatuga, mis tuleks maha vedelema jätta, sinnasamasse, kust te selle kahtlemata ka leidsite.

Kõige sügavama austusega, 
Lemony Snicket 

Autor Lemony Snicket

Kirjastus Draakon&Kuu on püüdnud teha kõik, et lapsi neist hirmsatest lugudest säästa, kuid – oh häda! – raamatud pealkirjaga "HIRMUHAIGLA" on salapärasel moel leidnud tee kauplustesse, raamatukogudesse ja kuuldavasti lausa laste raamaturiiulitele! Raamatuid on märgatud trammides ja trollides, nii mitmegi kooli garderoobis ja ühe teatud haigla operatsioonisaalis. Olgem valvsad!